uudised

Hüpertensioon on endiselt peamine südame-veresoonkonna haiguste ja insuldi riskitegur.Mittefarmakoloogilised sekkumised, nagu treening, on vererõhu langetamisel väga tõhusad.Vererõhu alandamiseks parima treeningrežiimi kindlaksmääramiseks viisid teadlased läbi 270 randomiseeritud kontrollitud uuringu laiaulatusliku paari-paari ja võrgu metaanalüüsi, mille valimi kogusuurus oli 15 827 inimest ja mis näitasid heterogeensust.

Suurim hüpertensiooni oht on see, et see suurendab oluliselt kardiovaskulaarseid ja tserebrovaskulaarseid õnnetusi, nagu ajuverejooks, ajuinfarkt, müokardiinfarkt, stenokardia ja nii edasi.Need kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed õnnetused on äkilised, kerge puudega või tõsiselt füüsilist jõudu vähendavad, rasked surmajuhtumid ja ravi on väga raske, kergesti taastuv.Seetõttu keskenduvad südame- ja tserebrovaskulaarsed õnnetused ennetamisele ning hüpertensioon on südame- ja tserebrovaskulaarsete õnnetuste suurim stiimul.

Kuigi treening ei alanda vererõhku, on see väga kasulik vererõhu stabiliseerimiseks ja kõrgvererõhutõve väljakujunemise edasilükkamiseks, mistõttu võib oluliselt vähendada südame- ja ajuveresoonkonna õnnetuste tõenäosust.Kodus ja välismaal on suured kliinilised uuringud ja tulemused on suhteliselt ühtsed, st sobiv treening võib vähendada kardiovaskulaarsete ja ajuveresoonkonna õnnetuste riski 15%.

Uurijad leidsid tõendeid, mis toetasid oluliselt erinevat tüüpi treeningute vererõhku alandavat (süstoolset ja diastoolset) mõju: aeroobne treening (-4,5/-2,5 mm Hg), dünaamilise vastupidavuse treening (-4,6/-3,0 mm Hg), kombineeritud treening. (aeroobne ja dünaamiline vastupidavustreening; -6,0/-2,5 mm Hg), kõrge intensiivsusega intervalltreening (-4,1/-2,5 mm Hg) ja isomeetriline treening (-8,2/-4,0 mm Hg).Süstoolse vererõhu alandamise seisukohalt on parim isomeetriline treening, millele järgneb kombineeritud treening, diastoolse vererõhu alandamise osas aga vastupidavustreening.Hüpertensiivsetel inimestel langes süstoolne vererõhk oluliselt.

Millised treeningud sobivad hüpertensiivsetele patsientidele?

Stabiilse vererõhu kontrolli perioodil järgige 4-7 füüsilist harjutust nädalas, 30-60 minutit mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust iga kord, nagu sörkjooks, kiirkõndimine, jalgrattasõit, ujumine jne. varieeruvad inimestelt, võttes aeroobse ja anaeroobse treeningu vormis.Aeroobset treeningut võite võtta peamise, anaeroobse treeningu lisana.

Treeningu intensiivsus peab olema inimeseti erinev.Treeningu intensiivsuse hindamiseks kasutatakse sageli maksimaalse pulsisageduse meetodit.Mõõduka intensiivsusega treeningu intensiivsus on (220-aastased) ×60-70%;Kõrge intensiivsusega treening on (220-vanus) x 70-85%.Mõõdukas intensiivsus sobib normaalse kardiopulmonaalse funktsiooniga hüpertensiivsetele patsientidele.Nõrgad võivad treeningu intensiivsust asjakohaselt vähendada.