uudised

Geneetiline eelsoodumus võib selgitada treeningu mõju erinevust.

Me teame, et ainuüksi füüsiline koormus ei seleta täielikult inimese kalduvust rasvumisele. Et uurida vähemalt mõnede erinevuste võimalikku geneetilist alust, kasutasid teadlased Ameerika Ühendriikide populatsiooniandmestiku samme ja geneetilisi andmeid. Varasema genoomiülese assotsiatsiooniuuringu teadaolevaid lookusi kasutasime, et luua polügeense riski skoori (PRS) kvartiil 3100 Euroopa päritolu täiskasvanust (mediaanvanus 53 aastat), kes ei olnud algtasemel rasvunud (mediaankehamassiindeks ≈24,5 kg/m2), et määrata rasvumise geneetiline risk.

Lähteseisundis oli osalejate keskmine sammude arv päevas 8300 ja jälgimisperioodi mediaanväärtus 5,4 aastat, mille jooksul tekkis rasvumine 13%-l madalaima PRS-kvartiili osalejatest ja 43%-l kõrgeima PRS-kvartiili osalejatest. Nii sammude arv kui ka PRS-kvartiil olid seotud rasvumise riskiga. Näiteks peaks PRS-riski 75. protsentiili osaleja sama suhtelise riski vähenemise saavutamiseks tegema päevas 2280 sammu rohkem kui 50. protsentiili osaleja. Seevastu 25. protsentiili osaleja võiks päevas kõndida 3660 sammu vähem kui 50. protsentiili osaleja ja ikkagi saavutada sama suhtelise riski vähenemise.

Toitumine on rasvumise oluline tegur ja see analüüs seda ei käsitlenud. Analüüsist jäeti välja osalejad, kes rasvusid kuue kuu jooksul enne uuringu algust, mis vähendab (kuid ei välista) pöördpõhjuslikkuse võimalust ja tugevdab seega tulemuste usaldusväärsust. Need tulemused kehtisid ainult Euroopa päritolu patsientide kohta, mis on samuti piirang. Vaatamata neile piirangutele aitavad need tulemused arstidel patsientidele selgitada, miks sama arvu sammudega inimestel on erinevad tulemused. Kui patsient kõnnib soovituslikult 8000–10 000 sammu päevas, kuid võtab ikkagi kaalus juurde (seega võib PRS olla kõrgem), võib tal olla vaja suurendada oma aktiivsust 3000–4000 sammu võrra päevas.

Teaduslikult kaalu langetamine

01. Söö regulaarselt ja koguseliselt

Pöörake tähelepanu hommikusöögile, ärge jätke söögikordi vahele

Ära söö õhtusööki liiga hilja

Õhtusöök on soovitatav kella 17.00 ja 19.00 vahel.

Pärast õhtusööki ärge sööge midagi

Aga juua võid küll.

02, söö vähem suupisteid, joo vähem jooke

Olgu siis kodus või väljas süües

Peaks püüdma saavutada mõõdukat toitumist, teaduslikku segu

Ära söö üle

Kontrolli juhuslikke suupisteid ja jooke

Vältige hilisõhtuseid suupisteid

03, söömine peaks sööma aeglaselt

Söö samu toite

Aeglane söömine aitab vähendada söödud koguhulka

Aeglusta

See võib suurendada täiskõhutunnet ja vähendada nälga

04. Muutke söögikordade järjekorda vastavalt

Sööge järjekorras „köögiviljad, liha ja põhitoit”.

Aitab vähendada kõrge energiasisaldusega toitude tarbimist

Lisaks söömisele
Siin on mõned näpunäited kaalu langetamiseks

Uni

Tihti hilja üleval olemine, unepuudus, ebaregulaarne töö ja puhkus

Võib põhjustada endokriinseid häireid

Ebanormaalne rasvade ainevahetus, mille tulemuseks on "ületöötamine"

Ülekaalulised patsiendid peaksid järgima ööpäevaseid rütme

Maga umbes 7 tundi päevas

sport

Ebapiisav või vähene füüsiline aktiivsus

Ja istuv, staatiline eluviis

On rasvumise tekkimise oluline põhjus

Rasvunud patsientide kaalulanguse treeningpõhimõte on järgmine.

Keskmise ja madala intensiivsusega aeroobne treening on peamine, vastupanuharjutus on abiharjutus.

150 kuni 300 minutit nädalas

Mõõduka intensiivsusega aeroobne treening

Treeni vähemalt kord ülepäeviti 5–7 päeva nädalas

Vastupidavustreeningud 2–3 päeva nädalas

10–20 minutit iga kahe päeva tagant

Energiatarbimine on treeningu kaudu 2000 kcal või rohkem nädalas

Istu vähem

Igapäevane meditatsioon ja passiivse vaatamise aeg

See peaks olema kontrolli all 2–4 tunni jooksul

Pika istumise või laua taga töötamise jaoks

Tõuse püsti ja liigu iga tund 3-5 minutit